Objektid ja installatsioonid

Raul Meel, Täring, 1969, 1994, 2014, installatsioon, 6 luuletust-skulptuuri.

“„Täringud 1–6” on 1994. aastal tehtud autorikoopia 1969. aasta teosest. „Täringu” esmanäitamisel võisid vaatajad täringut veeretada. Selle poolest esindavad „Täringud” „avatud kunstiteost”…

1994. aastal tegi Meel 1969. a. „Täringust” kuus koopiat. Täringute sisse monteeris ta möödunud sajandil valatud hõbedasulamist kellad, nõnda et nende helisemine moodustas meloodia. Meloodia seadis Aile Asszonyi.
Täringukülgedel kasutatud onomatopoeetilistel sõnadel olnud ka erootiline taust.”

Raivo Kelomees, näituse “Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega” etiketiraamat (2014)

Meele tekstid täringutel:

S E E A I H S U U E E L 0 0 1 U D I
E S E I H A U S U E L E 0 1 0 U I D
E E S H A I U U S L E E 1 0 0 I D U

Raul Meel, Kullajaht, siiditrükk, installatsioon, 1975–1991

“11.12.1997 avati Tallinnas Soolalaos näitus “From Gulag to Glasnost”, kus esitati teoseid Norton ja Nancy Dodge’i kollektsioonist. Rõõmustasin, et ka minu kunst oli näitusel, kuid tuli ka pettumus. – Mu kaheksapildilise ansambli “Kullajaht” osi oli võetud kui iseseisvaid üksikteoseid*: nad olid raamitud avara paspartuu keskele ja esitatud ükshaaval, üksteisest eraldi. See oli siis nii, kui rongi asemel näidata mõnd üksikut vagunit eraldatud muruplatsil: mingit aimu rongi olemusest – tema tuhisevast sööstust läbi avara maa ühest linnast teise – niiviisi ju ei saa!

Õnneks suutsid mu need serigraafiad – reast eraldatud osadena – kuidagi ka niiviisi üksinda enda eest seista: rääkida midagi inimese tungist kaugel horisondil terendava kullajoome, igatsetava hüve poole. Kuid rong oli ikkagi kadunud! …

*Kuraator Alla Rosenfeldiga rääkides sain teada, et nad seal Ameerikas ei tea midagi sellest, et mu “Kullajahi”-pilte tuleks minu plaani järgi näidata tiheda vertikaalse(!) või horisontaalse(?) reana … – et piltide esitamise skeem on iga pildi taha joonistatud ja et panin need ridade ja väljade skeemid eraldi joonistatuna pildinimekirjadega kaasa.”
Raul Meel, “Minevikukonspekt”

Raul Meel, Certificat–Intermedius–Redux, 1992, installatsioon–väljaansambel, 270×459 cm, 93 serigraafiapilti, á 28×25 cm.

Fragment – Certificat 33, 1992

Raul Meel, Mänguväljad 3, 1992, installatsioon–väljaansambel, 279×393 cm, koosnes 18 serigraafiast (á 65×63 cm) aastatest 1970–1990

Fragment – Laulev puu (1968, 1988) valiti Europeana 280 kollektsiooni (2016-2017, Faces of Europe: Towards abstraction, Europeana 280 digital-virtual muuseum) Vaata siit

Rohkem pilte teostest Apokriivad lippudel vaata EKM digikogus Vaata siit

Raul Meel, Apokriivad lippudel, 1997

““Vita aboriginum” – “Aborigeenide elu” oli 1997. aasta juunisjuulis mu isiknäitus Tallinna Kunstihoones. Selles sisaldus 13 alaprojekti, neist üks oli audiovisuaalne “apokriivade”-installatsioon –, kus visuaalsel küljel eesti-, soome-, saksa-, vene-, põhja-ameerika ingliskeelsete tekstide üheksarealised lõigud kirjutasin kuldse värviga Eesti, Soome, Saksa, Vene ja Ameerika Ühendriikide lipuformaatidega ligilähedastele papitahvlitele.

…ükski sümbol ei saa olla puhtam, kui seda on tema alla koondunud inimesed, tema all sooritatud paremad-halvemad teod. Näiteks: kui eestlane näeb nõukogude punalippu, ei saa ta üldjuhul olla tundmata-mõtlemata sellest, milline elu selle lipuga kaasnes. Või kunagise Saksa haakristi-lipuga. Ja pole kahtlust, et nii on see ka meile tegelikult tundmatute rahvaste ja nende elu saatnud võimusümbolitega. – Kuidas siis meie oma lipp ilma reaalse sisuta saaks olla?
Midagi on hästi ja midagi on halvasti Eesti riigis. Nii on tundnud ja tunnevad siin paljud – vist enamik. Viitan lisaks, et kunstnik on iselaadseks meediumiks, kes sellekohasest “õhus hõljuvast” informatsioonist sünteesib arusaamist ja väljastab mõtestamise iselaadses keeles, mida nimetatakse kunstiks…
27.06.98 eksponeerisin installatsiooni “Apokriivad lippudel ja võimukivid” Eesti tähtsas kuurortlinnas Pärnus Ringi tänava tammede puiesteel (seda näitust korraldas Mark Soosaar).”
Raul Meel, “Minevikukonspekt”

Fotod: Leonhard Lapin